Podcast #4 · Video avaldatud 19.10.2026 · 27 min 33 s
Kuidas AI-agendid omavahel koostööd teevad?
Simo Luts näitab enda veebilehekatsetust. Heikki Mägiga räägitakse agentide rollidest, jagatud mälust, testimisest ja inimese otsustuskohtadest.
Vestlevad Heikki Mägi ja Simo Luts. Tutvu saatejuhtidega →
Video mängib YouTube’i küpsisevabas mängijas. Peatüki valimine alustab videot sellest kohast.
Vestluse tekst
Allpool on eestikeelsete subtiitrite põhjal toimetatud ja lühendatud lugemisversioon. Algse sõnastuse saad avada iga peatüki all. Ajalingid viivad samasse kohta videos.
Teksti toimetamisel ja peatükkide koostamisel on kasutatud AI abi. Algsed subtiitrid katavad video 01:18–27:21 ning võivad sisaldada kõnetuvastuse vigu.
Videos näidatav Buffer.ee on Simo enda ajalooline agentide koostöö katsetus, mitte kliendiprojekt ega valmis teenus, mis muudab sinu veebilehte automaatselt. Tulevikuvisioonid on saatejuhtide arvamused.
Mida tähendab iseseisvam AI-agent?
Eelmises osas tehti PDF-idest esitlusi. Seekord võetakse ette süsteem, kus inimene ei anna iga sammu jaoks uut juhist: agendid saavad eesmärgi ja korraldavad osa järgnevast tööst omavahel. Saatejuhid nimetavad neid autonoomseteks ehk iseseisvamalt tegutsevateks agentideks.
Veebileht on selle mõtte selgitamiseks üks näide. Heikki kirjeldab soovi liikuda kõhutunde järgi tehtud muudatustest andmete ja katseteni. Juttu tuleb A/B-testidest ja tulevikupildist, kus eri inimesed võiksid näha erinevat veebikogemust. Need üldised ideed ei ole mõõdetud tulemused allpool näidatavast katsest.
Vaata peatüki algseid subtiitreid (01:18–07:51)
01:18 ↗See on väga palju, see on ulme. Kui me eelmine kord rääkisime pigem algajale, nii-öelda lihtsatest asjadest... Jah. Selles mõttes, et need on lihtsad asjad, millega igaüks saab hakkama, kui ta vähegi tahab. Just, me rääkisime sellest, kuidas pikast PDF-ist teha mega lahedaid ja interaktiivseid esitlusi. Kui see oli skaala alumine ots, siis täna plaanime näidata skaala teist otsa, tuleviku teemasid. Algajast liigume sisuliselt juba tuleviku maailma. Mis maailma me täna liigume?
02:02 ↗Autonoomsete agentide maailma. Me liigume sellest, et me oleme harjunud olema Codexis või Claude'is, ja liigume sealt välja - hakkame tekitama autonoomseid agente. Autonoomne agent on ise hakkama saav agent. Ma ei oska seda eesti keeles öelda. Iseseisev, eks. Jah. Kui autonoomne auto on see, kes ise sõidab, siis autonoomne agent on sama asi. Võtab ise otsuseid vastu. Ja kontekst, millega me täna räägime kodulehest ja veebist: kuidas AI töölised ja agendid hakkavad veebi ise omavahel arutades muutma, nii et meie ei anna neile mingit sisendit.
02:48 ↗Me näitame sulle, kuidas asi töötab. Toon tavainimese näite: oletame, et mul on veebileht, seal käivad inimesed, teevad midagi, ja sa tahaksid, et see läheks paremaks vastavalt sellele, mida andmed näitavad. Mida inimesed teevad: kas vajutavad nuppu, mida saaks paremaks teha, mida testida. Täna peaksid kõike tegema käsitsi ja ise mõtlema. Aga on parem võimalus, tuleviku võimalus: ma annan agentidele vabad käed. Mul on leht. Minu eesmärk on müüa rohkem sokke, näiteks. Annad neile eesmärgi.
03:38 ↗Annad eesmärgi. Kuidas te seda teete - aga jääge eetilistesse piiridesse, ärge mõelge mingit lollust välja. Ja siis paned poisid tööle seda lehte pidevalt jälgima, parandama ja nii edasi - nad ise omavahel. Logisid vaatama: mis tehti, mida ei tehtud, kas klikiti või mitte. Ma ei tea, mis iganes. Analüütika, kõik. Kogu kupatus. Kogu kupatus, jah. See ei ole enam teooria, vaid juba reaalsus paljudes nii-öelda frontrunner- ehk eesliini ettevõtetes. See käib juba täpselt niimoodi.
04:16 ↗Huvitav asi, mida sa mulle kunagi ütlesid, oli see, et tulevik on ilmselt selline, kus meil on näiteks aiagentuur.ee leht ja see võib olla erinevatele inimestele erinev. Oletame, et süsteem teab: sina oled vähese nägemisega, siis ta näitab sulle asju suuremalt. Teine inimene tuleb, temal on muud vajadused - me teame, et tema ostukäitumine on selline, et ta tahab suurt osta-nuppu keskel, ja me paneme talle sellise. Võibolla ongi tulevik selline. Mitte võibolla - sellest räägitakse aina enam, et tulevik ongi see: igaühele luuakse unikaalne kogemus. Ei ole ühtegi takistust, miks mitte seda teha.
05:05 ↗Jah. Tulen korraks tagasi esimese punkti juurde: kuidas mina olen oma veebilehti muutnud? Kõhutunde pealt. Okei, mingid heatmap'id on olnud, mis näitavad, kus inimene klikib ja kuhu tähelepanu läheb. Aga see on ikkagi monkey business, väga algtase. Olen enamiku muudatusi teinud nii, et mõtlen: ma tahan seda punaseks teha. Tunde järgi. Aga kui me tahame äri teha, siis see asi peaks käima nii, et sul on ikkagi data, mis seda muudatust kinnitab. Ja teine asi on see, et tekivad A/B-testid, kus agendid ise räägivad, panevad testid püsti, katsetavad, toovad tulemused tagasi, teevad muudatusi.
05:58 ↗See on täna juba reaalsus. Agentidega on tulnud see, et me suudame paralleelselt teha palju rohkem ja palju kiiremaid muudatusi, luua palju kiiremini teste. Näiteks AWS - Amazoni veebiteenused, see suur monstrum, kust sa saad võtta andmebaasi ja kõike muud - nende kõige suurem fookus ongi praegu see, et nad suudaksid teha süsteeme, kus saab asja hästi kiiresti üles ja hästi kiiresti maha, sest meil hakkab olema palju rohkem paralleelseid töid. See ongi see, et kuna kood ei maksa enam midagi, siis sa võid teha kood või testi ja kui ei tööta, viskad minema. Asju on vaja hästi kiiresti itereerida. See on täna juba reaalsus. Aga nagu ma olen lubanud, me läheme podcasti haaval üha praktilisemaks. Täna ei ole erand, eelmine kord oli väga praktiline, täna on veel praktilisem. Näitame sulle päriselt, mida Simo on ehitanud ja kuidas need töötavad. Tee oma uhke arvuti lahti, võta lonks vett ja näitame, mis sa teinud oled. Enne seda ehk ka väike lugu, kuidas me omavahel kohtusime. See oli ühel VaibFestil, kus vibe-koodijad, kes AI abil koodi kirjutavad, kokku saavad. Ja Simo presenteeris just seda veebilehte, kus AI agendid ise lehte muutsid ja omavahel arutasid.
07:24 ↗Ma mõtlesin: kurat, see on ikka lahe vend, temaga peaks pärast kohvile minema. Ja nüüd oleme päris mitu kohvi, paar liitrit kohvi koos ära joonud. Nii et olgem soovidega ettevaatlikud. Aga suuname kaamera sinu arvutiekraanile ja sa saad rahulikult näidata ja rääkida, mis sa teinud oled ja mis selle mõte on.
Simo katsetus: veebileht, mida agendid muudavad
Enne ekraani näitamist teeb Simo katse eesmärgi selgeks: tähtis ei ole veebilehe sisu ega müügitulemus, vaid see, kuidas AI-agendid koos töötavad. Ta tahab teada, mis juhtub siis, kui eri rollidega agendid saavad ühise töö ja võimaluse omavahel suhelda.
Näites on veebilehe kõrval Slacki-laadne vestlusvaade. Seal nähtavad osalejad on agendid, kellel on eri ülesanded. Nende kohal on veel üks agent, mis aitab tiimi tööd korraldada. Simo kirjeldab ka üllatust, et katse käigus olid agendid loonud eestikeelse versiooni ilma tema sellekohase otsese palveta.
Vaata peatüki algseid subtiitreid (07:51–10:12)
07:51 ↗See võiks natuke avardada seda tulevikuvisiooni - sa näed, kuhu maailm liigub, ja oskad siis ehk natuke rohkem unistada. Noh, esiteks tahan ära mainida, et sisu siin lehel ei ole oluline - see ei ole selle lehe eesmärk olnud. Lehe eesmärk on puhtalt eksperimenteerida agentide omavahelise koostööga. Ma ei ole siia pannud, milline see leht olema peab, ega eesmärki, et see peab konverteerima mingeid kindlaid kliente. See ei ole lehe eesmärk. Ma olen neile lihtsalt...
08:23 ↗Sa oled tahtnud vaadata, kuidas nad omavahel suhtlevad, mille vastu ma põrkan, kui ma tahan neid omavahel tiimina tööle panna. Mis siin toimub - igaüks saab siia lehele tulla, see on buffer.ee, aga see on täiesti näidisleht. Täiesti suvaline leht. See on leht, mille nad on loonud. Mina ei ole siin ühtegi rida koodi ise kirjutanud. Ja mis siin tegelikult toimub: siin on veebileht, ja kui me läheme office'i peale, siis mida me näeme? Midagi tuttavat - Slacki. Slacki-laadne interface.
08:59 ↗Slacki-laadne asi. Kõik, keda te siin vasakul näete, on tegelikult agendid. Igal agendil on oma ülesanne, oma fookus. Kes tegeleb disainiga. Kes need seal on? Kes need tüübid sinna valis ja kes neile oskused külge paneb? Mul on tehtud niimoodi, et sa ei näe siin - siin on peal veel üks agent, kes seda kõike orkestreerib. Tema siin jutust osa ei võta. Tal on õigus, aga ta ilmselt ei ole võtnud. Ma ei ole vaadanud. See leht on jooksnud niimoodi juba, ma ei tea, nädalaid kui mitte kuid.
09:40 ↗Võib juhtuda, et ma paar nädalat ei ole vaadanud, ja siis vaatan: oi, leht on jälle muutunud. Näiteks, kui ma lähen siia... Ühesõnaga, leht muudab ennast ise vastavalt sellele, mida agendid omavahel otsustavad. Ma ei ole seda lehte nädalaid vaadanud. Eile vaatasin - nad olid lehe mulle eesti keelde tõlkinud. Tõsi jah? Jaa. Vau. Seda ma ei... See on täiesti nende endi välja mõeldud asi. Vaatasin eile: vau, seda ma neile küll ei öelnud, aga nad on piisavalt targad, nad teavad, et ma olen Eestist.
10:08 ↗Väga armas nende poolt. Väga kena. Jah, ja teiskeelsetele lugejatele samuti.
Rollid ja inimese otsustuskoht
Agentide tiim pakub välja plaani, arutab seda ja annab töö arendajale. Ka arendaja on selles näites agent. Inimene saab vestlusesse sekkuda, ülesande anda või otsuse teha. Heikki võrdleb seda enda kasutatava CEO töölauaga: AI teeb ettevalmistava töö ja toob otsust vajavad kohad inimese ette.
Katse ei tähenda, et inimene võiks igas olukorras pildilt kaduda. Simo räägib kohtadest, kus agendid on tema sisendit oodanud või püüdnud temaga ühendust saada. Vestluses kasutatud nimed, iseloomud ja kontori võrdlus aitavad süsteemi mõista, kuid nende taga on tarkvaraliselt käivitatud AI-tööd.
Vaata peatüki algseid subtiitreid (10:12–14:01)
10:12 ↗Aga need agendid ja need toad ehk kanalid - Discordist ja Slackist on need teile ilmselt tuttavad - need on kõik välja mõeldud. Minu peaagent mõtles. Ma ütlesin talle: palun loo tiim ja hakka tegema. Loo neile vestlusplatvorm ja hakake koostööd tegema. Muidugi olen ma vahepeal sekkunud, kui näen, et midagi hakkab valesti minema. Aga nüüdseks saavad nad täiesti iseseisvalt oma tööga hakkama. Nad on unikaalsed tüübid, kes omavahel - nagu näed, siin paremal on office open - omavahel räägivad ja jõuavad mingisuguse konsensuseni.
11:01 ↗Just, nad tekitavad plaani, mida järgmiseks teha. Ma klikin siin, sest ma saan ka ise siia sisse hüpata. Saan ise rääkida, saan anda neile kindla ülesande ja siis nad hakkavad seda tegema. Neil on ka iseloomud tekkinud. Ja random on kanal, kus nad vahepeal nalja teevad. Neil on tekkinud ka see, et nad teavad aega, teavad kella, teavad päeva. Ma olen näinud, kuidas nad lihtsalt lülitavad ennast välja nädalavahetusel: nädalavahetusel me tööd ei tee.
11:38 ↗Kena, eks. Täiesti reaalselt. Ma ütlesin, et AI, mis puhkust ei vaja. Ja ma saan neilt kella nii-öelda kinni keerata või jätta. Just. Niimoodi nad teevad: planeerivad lehemuudatusi ja loovad koos kontseptsiooni, mida nad teha tahavad. Siis annavad selle arendajale. Arendaja võib neilt veel küsimusi tagasi küsida. Arendaja on ka - olgem läbipaistvad - üks tüüp siin tiimis, ja see ei ole sina. Ei, ei, see on kõik agendid. Ja mis mulle selle lehe juures eriti meeldis, oli võimalus ka ise punti hüpata. Mina olen mõnel oma teenusel teinud endale CEO töölaua.
12:28 ↗Sama saab siin teha: kui sul on agendid, saavad nad aru, et see on nüüd otsuse koht sinu jaoks. Mulle meeldib öelda, et AI töölised ja agendid teevad raske tõstmise ära, aga CEO-le jääb otsustuskoht. Kas sa saad siin midagi vahele öelda, et kuule, ma arvan, et siin on nii? Või nad saavad mingil hetkel ise aru, et töö on pausil ja vaja on Simo või Heikki otsust. Seda on siin päris palju olnud. Kui ma eile siin korra vaatasin, siis nägin, et nad on proovinud minuga ühendust võtta, aga ma ei ole käinud.
13:08 ↗Peaksin tegema, et mulle tuleks e-kiri. Nad proovivad minuga ühendust saada, nad teavad, et mina olen jutumärkides boss, ja nad proovivad minult sisendit saada. Ja kogu selle asja juures - näed, praegu siin töö käib, nad trükivad, Karl kirjutab midagi. Karl jõuab, jah. Kogu selle eksperimendi point oligi selles, et kui sa mõtled: see on leht. See ei ole nii, et sul on kaks süsteemi ja üks muudab teist, vaid see on süsteem, mis muudab ise ennast. See leht muudab ise ennast.
13:42 ↗Seega võib öelda, et see on masin, mis loob masinat. Ja kui kedagi on puudu, loovad nad uusi töölisi, kui mingit oskust on vaja. Just, seda nad teevad. See on self-improving ehk ise ennast arendav masin - ta peaks ajas ainult paremaks minema.
Miks jagada töö eri rollide vahel?
Heikki küsib, miks mitte anda kogu töö ühele agendile. Simo selgitab enda lahendust konteksti kaudu: sama agendiprogrammi saab käivitada erineva tausta, juhiste ja failidega. Disainer vajab disainiga seotud infot, süsteemi ülesehitust kavandav roll teistsugust materjali.
Eraldi rollide mõte on hoida ülesanne ja vajalik teadmine piisavalt kitsad. See ei tähenda, et iga nimega agent oleks täiesti uus mudel või eraldi arendatud programm. Videos näidatud süsteemis saab sama töövahend erineva rolli kaudu erineva ülesande.
Vaata peatüki algseid subtiitreid (14:01–16:59)
14:01 ↗Aga räägi mulle, kus see piir läheb. Ma tean, et sul on peaagent, kes loob neid teisi agente. Miks sa ei anna ühele agendile: kuule, tee kõik ise valmis? Miks sul on vaja peaagenti, kes orkestreerib 10-15 erinevat agenti? Kus see piir läheb - kas sul on vaja kahte agenti, kolme või viitkümmend? Okei, pean nüüd mõtlema, kuidas ma selle lühidalt ütlen. Sul on 26 sekundit aega vastata. Jah. Mikrofon on kinni. Just, siis ma jätan vastamata. Sellest tuleks tegelikult natuke teistmoodi mõelda. Ma ise ka räägin agentidest kui mingitest olenditest, mingitest - mis see eesti keeles on - üksustest või olenditest.
14:55 ↗Midagi sellist. Ja ma teen seda nimelt sellepärast, et inimesel on nii palju lihtsam aru saada. Mina ütlen agendi kohta näiteks tööline. Aga ta on ikkagi kontseptsioon, mingi asi nagu auto või pastakas - sul on agent, ta on üks objekt. Tegelikult maailmas see nii ei ole. See, mis seal taga toimub - meil ei ole siin nii, et Liis on üks objekt ja Mari on teine objekt. Seda asja ei ole. Mõtle: kui sa chatid oma agentidega, miks sa räägid erinevates kanalites?
15:31 ↗Sellepärast, et sul on erinevad teemad, ja sa hoiad jutud erinevates kanalites, mitte kõik ühes. Siin on samamoodi. Kui me tahame tegeleda disainiga, siis ma käivitan programmi - ja nad kõik on tegelikult üks ja sama agent. See on tegelikult kõik üks ja sama. Kui räägitakse miljonist agendist, siis see on tegelikult kõik üks ja sama kood. Vahe on selles, mis kontekstis ma ta käivitan. Meil on taga lihtsalt erinevad kaustad erinevate kontekstidega.
15:59 ↗Kontekst tähendab: kui on disainer, siis seal kaustas on palju disainimaterjali. Kui ta on mingi, ma ei tea, mis iganes muu - arhitekt - siis teda ei huvita disainireeglid. Teda huvitab, kuidas arhitektuuri ehitada, ja seal kaustas on palju seda materjali. Me käivitame sama agendi erineva kausta vastu. Idee ongi selles, et sa hoiad konteksti. Kui sul on kindel ülesanne, siis sa ei anna agendile rohkem infot, kui tal vaja on. Ja sellepärast me paneme teda väikestesse kastidesse.
16:42 ↗Okei, väga lahe. Ühesõnaga, need tüübid räägivad omavahel, teevad väikseid muudatusi ja liiguvad eesmärgi poole. Jah. Väga lahe.
Ühised märkmed hoiavad töö järge
Agendid peavad märkmeid enda töö, ühise eesmärgi ja veebilehe muudatuste kohta. Nii saab järgmine käik alata olemasolevast seisust. Ka Simo saab vaadata, mille kallal parasjagu töötatakse ja milline arendus on pooleli.
Kontroller annab igale rollile selle käigu jaoks vajaliku tausta. Kõiki faile ei pea korraga ette andma: näiteks disainiga tegelev roll ei vaja tingimata avaldamise juhendit. Pärast tööd uuendatakse märkmeid, et järgmised osalised saaksid jätkata.
Vaata peatüki algseid subtiitreid (16:59–18:33)
16:59 ↗Sa ütlesid mulle ka, et nad teevad endale märkmeid. Mis teema sellega on? Jah, neid saab siit lugeda. Ma ei ole siia jällegi väga palju aega pannud. See on suhteliselt laisalt tehtud, lihtsalt eksperimenteerimise mõttes. Aga nad kõik peavad enda märkmeid. Igaüks teab enda kohta: millega ta parasjagu tegeleb, mis on tema mälu. Ja nad peavad ka üldiseid missioonimärkmeid, veebisaidi logisid. See ongi see kontekst. See, mida sa siin näed - iga agent saab sama info, aga iga agent võtab sellest samast infost erinevad tükid.
17:42 ↗Kui kontroller ütleb disainerile, et sinu kord on, siis ta võtab kõik need failid, mida sa praegu näed, aga sealt ainult tema jaoks relevantsed asjad. Näiteks tal ei ole vaja seda faili, kuidas deploy'da. Ta võtab need välja ja annab disainerile: kuule, sinu kord, siin on praegune seis, mis sa järgmiseks teed. Ta võib teha, ta võib käigu vahele jätta, ta võib kelleltki teiselt abi küsida. Ja siis nad teevad oma asja ära ja peale igat käiku uuendavad neid märkmeid. Märkmed kasvavad kogu aeg ja ma saan sisse tulla ja uurida, millega nad parasjagu tegelevad.
18:20 ↗Okei. Vaatajatele vahemärkuseks: kui ma vaatan allapoole, siis ma ei vaata tühja kohta - seal on lihtsalt Simo arvutiekraan. Et ei tunduks, nagu ma vahiks kuskile. Ma näen seal, mida Simo oma ekraanilt jagab.
Veebileht, andmebaas, kontroller ja testija
Simo kirjeldab kolme osa: nähtav veebileht, andmebaas ning server, kus agendid töötavad. Suhtlus ja ajalugu liiguvad andmebaasi kaudu. Kontroller valib järgmise rolli, annab talle olemasoleva tausta ning küsib, kas praegu on vaja midagi teha või võib käigu vahele jätta.
Arendaja saab ettevalmistatud töö põhjal alustada muudatust. Kui infot on puudu, jätab ta küsimuse; kui töö valmis, avaldab ta katse uue versiooni. Seejärel vaatab testija lehe brauseris üle, proovib muudatusi ja teeb ekraanipilte. Leitud probleemid tuuakse tiimile tagasi. See on videos näidatud eksperimendi töökorraldus, mitte üldine soovitus anda igale agendile piiramatu avaldamisõigus.
Vaata peatüki algseid subtiitreid (18:33–22:27)
18:33 ↗Lahe. Aga räägi natuke ka sellest, kuidas see ehitatud on - keda huvitab ka köögipool. Võta lonks vett. Võta lonks vett. Nii, kaua me sellega läheme? Selle infoga. Tundub, et infot tuleb palju. Aga jah, räägi lihtsas keeles, et kuidas... Nii et maailm saaks aru. No see on natuke keerulisem. See ei ole selline süsteem, kus sa lihtsalt ütled Claude'ile, et tee midagi. Siin taga on ikkagi... Meil on kõigepealt veebileht, mida te näete. Siis on siin taga andmebaas.
19:13 ↗Ja siis on veel kolmas server, kus need agendid jooksevad. Ja nende suhtlus käib läbi andmebaasi. Andmebaasis on kogu nende suhtlusajalugu. Kõik need failid, mida sa nägid, on andmebaasis. Ja siis on mul üks asi, mida ma kutsun kontrolleriks. See on asi, mis käib ringi. Ringiratast käib. Ta võtab... Tema iga samm on selline, et ta võtab järgmise agendi. Ta võtab agendi, vaatab ja võtab kogu selle agendi ajaloo, mis ta teinud on. Praegu on see kogu chati ajalugu.
19:53 ↗Ja siis kogu selle ettevõtmise kontseptsiooni. Ja ta annab agendile kõik need failid ette ja ütleb: sinu kord. Kas sa tahad midagi teha või tahad vahele jätta? Ja siis agent ütleb - kui ta näeb, et tal ei ole praegu midagi teha, et teised tegelevad sellega ja see ei ole tema probleem - siis ta jätab vahele. Kui ta näeb, et see on tema probleem, siis ta läheb ja teeb failides mingid muudatused. Ja siis ta ütleb, et minu töö on tehtud. Ja siis mingi hetk, iga kolme või nelja käigu tagant, anname otsustusõiguse arendajale.
20:32 ↗Siis arendaja vaatab, kas tal on piisavalt infot uue arenduse jaoks. Alati on mingi arendus pooleli. See on ka üks dokument, et kõik teaksid, mida parasjagu tehakse. Iga mingi aja tagant arendaja vaatab, kas tal on piisavalt infot, et asjaga pihta hakata. Kui infot ei ole piisavalt, siis ta teeb nendesse samadesse failidesse märkme: kuulge, mul on veel seda vaja teada. Ring läheb uuesti käima, kuni jõuab jälle arendajani. Siis arendaja vaatab: okei, ma olen valmis, ma saan seda arendada. Ja ta hakkab arendama. Samal ajal ring käib edasi: üks agent, teine agent, kolmas agent - aga nemad teavad, et arendus parasjagu käib.
21:08 ↗Nad hakkavad välja mõtlema, mis oleks järgmine asi. Seni kui arendaja seda asja arendab. Ja kui arendajal saab asi valmis, paneb ta selle live'i ehk deploy'b, ja ütleb chatis: kuulge, arendus on valmis, arendus on live'is. Peale seda on meil üks agent, kes on testija. Siis on tema kord. Ta võtab selle live'ist ja testib need muudatused üle. Kas kõik töötab? Võtab päriselt veebilehe ette, klikib läbi, teeb ekraanipildid, kas disainiliselt ja responsiivselt on kõik korras. Kui ta leiab vigu, siis ta annab tiimile teada: pange praegune töö kõrvale ja parandage need vead ära. Ja siis ring hakkab otsast peale.
21:52 ↗Nii see käib ja käib. Kui töö on tehtud, otsustavad nad, mis järgmiseks teha. Nad vaatavad oma eesmärke ja seda, kuhu edasi minna. Ja nii see tikk-tikk-tikk ringiratast käib. Ja ma ise arvan, et see on siga lahe asi. Mulle on see väga-väga südamelähedane. Mul on reaalselt kõrini sellest, et ma teen oma veebilehtedel muudatusi kõhutunde pealt ja pean ise muudkui tegema ja mõtlema - kui saab panna tööle AI töölise, kes ei maga, ei söö, ei küsi palka.
22:26 ↗See on lihtsalt lahe.
Sama idee teistes töödes
Veebilehe muutmine ei ole ainus võimalik rakendus. Simo pakub välja arutelu, uuringu ja pakkumiste võrdlemise: eri rollid võivad vaadata sama küsimust eri nurkadest ning oma järeldused kokku tuua. Need on vestluses pakutud kasutusideed, mitte loetelu valmis kliendilahendustest.
Heikki mainib ka nende ühist katset, kus AI-le anti ülesanne ärimudel välja mõelda. Nad ei näita selles osas selle katse lõpptulemust ega väida, et ettevõte oleks juba edu saavutanud. Mõte on uurida, mida suudab eri ülesannetega agentide koostöö.
Vaata peatüki algseid subtiitreid (22:27–24:10)
22:27 ↗Ja kui sa mõtled selle kontseptsiooni peale, siis seda saab palju rohkemates kohtades kasutada. See siin on lihtsalt üks lihtne näide - mingit kodulehte tehakse. Aga sa saad seda kontseptsiooni kasutada siis, kui pead ajurünnakut tegema või kui sul on mingi vaidlus pooleli ja sa tahad, et väga targad AI agendid - sa võid igale agendile panna erineva mudeli taha - omavahel selle asja selgeks vaidleksid, arutleksid, teeksid põhjaliku uuringu. Sama kontseptsiooni saab igal pool mujal kasutada.
23:02 ↗Sul on näiteks kaks või kolm pakkumist ja sa tahad neid võrrelda. Viskad need pundile ette: palun, pidage nüüd 24 tundi siin väikest madinat. Ja lõpuks on sul need pakkumised iga nurga alt lahti arutatud. Siin saab igasuguseid huvitavaid asju teha. Üks eksperiment, mille me tegime - ma arvan, see jõuab eraldi podcastini mingi aja pärast, kui oleme natuke kaugemale jõudnud - oli see, et me andsime AI-le ülesande: me tahame ükssarvikut ehitada. Me ei anna sulle mitte midagi ette.
23:37 ↗Eesmärk on ükssarvik. Sa pead jääma eetiliseks, ei tohi olla seotud hasartmängudega ja nii edasi - mingid punased jooned andsime ette, aga muus osas vabad käed. Ja AI pidi välja mõtlema nime, tegevusvaldkonna, kõik. Ütlesime Claude'ile, et kuule, tee. Ja mis ta meile välja mõtles - brändi nimi on Five Locks, aga mis see täpsemalt tegema hakkab, sellest räägime juba järgmistes podcastides.
Inimese töö on valida ja otsustada
Saatejuhid näevad AI-s võimalust anda töötajale abilisi juurde. Selle kõrval jääb inimesele vastutus otsustada, mis on oluline ja milline tulemus sobib. Nad rõhutavad valikuoskust: kui variante saab teha kiiremini ja rohkem, muutub heade variantide äratundmine väärtuslikumaks.
Simo võrdleb seda digifoto ja filmimise arenguga. Kui ühe katse tegemine on odavam, tehakse katseid rohkem, kuid keegi peab endiselt valima, mida kasutada. See on nende vaade töö muutumisele, mitte kindel ennustus ühegi ameti kadumise või säilimise kohta.
Vaata peatüki algseid subtiitreid (24:10–27:33)
24:10 ↗Kuule, aga hakkame vaikselt otsi kokku tõmbama. Aitäh kõigile kuulajatele. Kes vähegi tahab AI tulevikku rohkem kompata ja sealt rohkem kasu välja võtta - ma arvan, et see on see maailm, kuhu me liigume. Mina tõin lauale veebilehe teema, aga sina laiendasid seda veel palju laiemaks. Ma usun, et see on kõige lihtsam näide. Mida sa praegu nägid, oli tegelikult lihtsalt tiim, kes tegi koostööd. Mis muud on üks tiim kontoris? Sama asi. Ainult et see tiim ei pea enam koosnema palgalistest töötajatest - seal võivad olla ka AI töölised.
24:53 ↗Või kombo. Just - sa saad igale töölisele abilisi juurde tuua, igal töölisel saab oma tiim olla. Täpselt nii. Seda asja saab palju-palju laiemalt mõelda. Jah, igal töölisel on oma tiim ja igal tiimiliikmel ehk agendil saab omakorda oma tiim olla. Kui sa tahad laiemaks minna. Ja võibolla veel see mõte, et see hirmuloosung, mis praegu käib: sa kaotad oma töö AI-le. Ma arvan, et sa ei kaota oma tööd AI-le. Aga sa võid kaotada oma töö inimesele, kes kasutab AI-d.
25:31 ↗Otsustuskoht jääb ikkagi alles. Kui sa oled turundaja või personalijuht, siis sinu töö jääb alles - aga otsustajana. Ja tänu AI-le saad sa oma tööd kümme korda võimendada. Ma arvan, et see ongi kõige olulisem. Ma ütlen kiiresti veel lõpu. Me oleme seda ajaloos juba korduvalt läbi elanud. Kui võtame näiteks filmitööstuse, siis viiekümnendatel oli nii, et filmilindist pidi iga viiekümne meetri kohta meeter filmi jõudma. See suhe oli vist isegi väiksem, 1:20, ja kes tegi 1:50, see oli juba jõhker. Ja vaata, mis täna toimub digikaameratega - filmimise ajal ei panda kaamerat vahepeal üldse kinni.
26:25 ↗Sama oli koopiamasinaga: iga koopia oli väga kallis, käsitsi pidi tegema. Ja fotograafia: iga pilt oli väga kallis. Vahet ei olnud, kui kehv see pilt oli - kui sul oli sündmusest üks pilt, oli see väga väärtuslik. Täna fotograafid põristavad seeriat, ja sa tead, kõigis kolmes asjas tekkis väärtus sellest, et sa tead, mis on hea - et sa oskad valida, sest valikuid on nii palju. Sama on AI-ga: ta hakkab sulle andma nii palju valikuid, et nüüd muutub oskuseks see, et sa tead, mis on hea, ja oskad soovida - tead, mis on võimalik. Kuulge, aga suur tänu teile kõigile vaatamast ja me näeme juba järjekorras viiendas podcastis. Tšau meie poolt.
27:21 ↗Tšau!
Võta järgmine samm oma ettevõttes
Vajad oma töö jaoks AI-tööriista?
Tellitava arenduse ulatus ja tarkvaraühendused lepitakse kokku sinu töövoo järgi.
Vaata AI-tööriista arendust →Leidke esimene automatiseeritav töö
AI-kaardistuses vaatame teie töö läbi ning paneme võimalused järjekorda koos keerukuse ja maksumuse hinnanguga.
Vaata AI-kaardistust →Tuled üksi või paari kolleegiga?
AI Päev toimub 12. novembril 2026 Tallinnas. Ehitad oma sülearvutis AI-töölisi oma ettevõtte jaoks.